Väravpall töötati välja 1946. aastal, et aidata nägemispuudega II maailmasõja veteranidel taastuda. Paraolümpial võisteldi väravpallis esmakordselt 1976. aastal Torontos.
See spordiala on mõeldud vaid nägemispuudega sportlastele ning mäng ise koosneb kahest 12 minutilisest poolajast. Mängijad peavad väljakul kandma pimendavaid maske. Mängu eesmärgiks on veeretada pall vastasmeeskonna väravasse samal ajal, kui vastasmeeskonna mängijad üritavad palli oma kehadega blokeerida. Palli sees asuvad kellukesed aitavad mängijatel orienteeruda, andes märku palli asukohast. Selle tõttu peab mängu ajal valitsema saalis täielik vaikus, et mängijad saaksid koheselt pallile reageerida.
Väravpalli juhib Rahvusvaheline Pimedate Spordiliit (IBSA).