Istevõrkpalli tutvustati esmakordselt Arnhemi paraolümpiamängudel 1980. aastal.
Võistlemiseks on vaja väiksemat väljakut (10m x 6m) ja madalamat võrku, samuti on mäng võrdlemisi kiirem, kui tavaline võrkpallimäng. Mängitakse viiest settist parim formaadis ning meeskond, kes kogub esimesena 25 punkti (vähemalt 2 punktise edumaaga) võidab mängu.
Meeskonnas on sportlasi erinevatest klassidest nii meeste kui naiste aladel ning korraga on väljakul 6 meeskonnaliiget. Võistlejate puusad peavad puudutama maad kogu mängu vältel ning servide blokeerimine on lubatud.
Istevõrkpalli juhib Maailma Võrkpalli Organisatsioon Puuetega Inimestele.