Märtsi infokiri

Kõik märtsikuusse planeeritud kohalikud võistlused jäävad ära või lükatakse edasi

Valitsus kinnitas 26. veebruaril e-istungil eri valdkondades senisest rangemad meetmed, et piirata koroonaviiruse leviku üha kiirenevat kasvu, uued nõuded kehtivad 28. märtsini. Sporditreeningute ja -võistluste korraldamise uuendatud piirangud hakkavad kehtima kolmapäevast 3. märtsist.

Piirangutest saab täpsemalt lugeda siit.

Õnne Pollisinski pälvis spordi elutööpreemia

Valitsus otsustas neljapäeval, et 2021. aasta riikliku spordi elutööpreemia pälvivad Õnne Pollisinski ja Gunnar Paal.

Elutööpreemia laureaat, ujumistreener Õnne Pollisinski on andnud pikaajalise panuse nii Eesti allveespordi treenerina, alaliidu juhi kui ka ala arendajana. Ta on olnud Eesti erivajadustega inimeste ujumisharrastuse eestvedaja. Lisaks on Pollisinski juhendamisel võidetud Eestile rohkesti tiitlivõistluste medaleid. Tema kandidatuuri esitasid Eesti Puuetega Inimeste Ujumisliit ning toetasid Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts, Eesti Allveeliit ning Downi Sündroomi Ühing.

Reedel 5. märtstil tähistab Õnne oma 70. sünnipäeva. Soovime Õnnele palju õnne ja rõõmu kogu Eesti Paralümpiakomitee poolt!

SYNLAB Eesti toetab meie sportlasi

EPK ja SYNLAB Eesti sõlmisid koostööleppe 2021.aastaks, mille kohaselt testib SYNLAB Eesti labor tasuta 300 korral meie sportlasi. EPK poolseks testimiste korraldajaks on spordidirektor Mihkel Joosing, kes kooskõlastab testimised sportlaste ja nendega koos liikuvate isikute ning SYNLAB Eesti vahel.

Ratastoolitennises peeti selle aasta esimene turniir

“Koroona Open” peeti 28.veebruaril Tallinnas Rocca Al Mare tennisekeskuses. Master-klassi võitjaks tuli Viljar Villiste, klassis Rising Star võidutses Jaano Kraav.

Mängud:
Jaano Kraav vs Karel Jürisoo 6:4 6:2 6:2
Viljar Villiste vs Mait Mätas 6:3 6:1
Viljar Villiste vs Urmo Voogla 6:6 10:5
Mait Mätas vs Urmo Voogla 2:6 6:4 4:6
Eksperimentaal-paarismängus Jaano/Karel vs Mait saadi vanameistri üle napp võit seisuga 6:6 7:5

Palju õnne võitjatele ja head valmistumist järgmiseks turniiriks!

Fotod: Viljar Villiste

EPK osaleb Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma töös

2019. a sügisel loodi valitsuse otsusel ligipääsetavuse rakkerühm, mille eesmärk on kahe aasta jooksul läbi analüüsida füüsilise ja e-keskkondade ning ka oluliste teenuste ligipääsetavuse probleemid ning pakkuda välja poliitikasoovitused ligipääsetava ühiskonna saavutamiseks.

Suurimaks eesmärgiks on muuta ligipääsetavust Eestis nii, et aastaks 2035 on ka enamik spordi- ja kultuurirajatisi selliselt ligipääsetavad, et kõik inimesed saaksid nendes pakutavatest sündmustest igakülgselt osa. Rakkerühmas osalejate hulka kuuluvad Kultuuriministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet, MyFitness, Tallinna LV, Tartu LV, Eriolümpia Eesti Ühendus, erinevate puudeliikide liidud, arhitektid ja muud spetsialistid.

Ligipääsetavuse rakkerühma virtuaalsel arutelul 5. veebruaril kaardistati spordi ligipääsetavuse küsimusi. 
Kohtumisel oli fookuses probleemide kaardistamine, kus keskenduti järgmistele teemadele:
1. Spektrumi kaardistamine inimeste suutlikkustest, mille olemasolu takistab tänases Eestis sportimist.
Avati mõistet, mis üldse on ligipääsetavus ning keda see puudutab. Fookuses on lapsed, erivajadusega inimesed, eakad.
2. Analüüsiti spordi kui teenuse teekondade terviklikkust ning sel teel olevaid ligipääsetamatust põhjustavaid takistusi. 
 

Võimalikke lahendusi arutati järgmisel, 26. veebruari koosolekul
Rakkerühma teisel kohtumisel jagati osalejad kahte eraldi töögruppi: sport ja kultuur. Spordi töögrupi siseselt arutleti konkreetsemalt, kuidas muuta (spordi)valdkonda ligipääsetavamaks. Positiivseid näiteid tõi Elva spordijuht Madis Sumanov, kelle soovitusel on lisaks füüsilisele ligipääsetavusele ka KOVide spordijuhtide ja sotsiaaltöötajate omavaheline koostöö ja infovahetus väga oluline. Elvas on eraldatud puudega inimestele sportimiseks tasuta sportimise ajad nii pallimängude saalides kui jõusaalis. Sumanov rõhutas ka erinevate rahvaspordiüritustel osalemise ligipääsetavusega tegelemise.
Jüri Jaansoni sõnul on suur murekoht nii nagu tervete laste ja noorte sportima saamisel ka puudega noorte liikumisharrastus ning koolides õpetajate harimine.

EPK poolne panus on täna ühiskonna laiapõhjaline teadvustamistöö ning erinevate liikumisspetsialistide (nii praegused kui tulevased õpetajad ja treenerid) koolitus esmatasandil. Sinna alla kuuluvad kehalise kasvatuse õpetajateks ja treeneriteks õppivad tudengid ja füsioterapeudid ning treenerite täiendkoolituse valdkond. Lisaks oluliste märkuste tegemine, nt kui siiani on sageli spordirajatisi ehitatud mõeldes puudega inimesest kui pealtvaatajast, siis ülimalt oluline oleks jälgida ka hoonete planeerimist ja ehitust mõeldes puudega inimesest kui spordiharrastajast. 

Edasi on EPK-l plaanis koostöös Kultuuriministeeriumiga arutleda järgmiste sammude üle. Teemat puudutatakse juba märtsi alguses toimuval kohtumisel.

Eesti Sulgpalliliit korraldas oma treeneritele koolituse: erivajadusega harrastaja treeninggrupis

Reedel 19. veebruaril toimus Zoomi keskkonna vahendusel Eesti Sulgpalliliidu ja Eesti Paralümpiakomitee koostöös koolitus: erivajadusega harrastaja treeninggrupis.

Koolitust viis läbi Tallinna Ülikooli liikumisteaduste lektor Kirsti Pedak ning koolitusel olid kuulaja rollis peamiselt sulgpallitreenerid, kes said ülevaate paraspordi eripäradest. Tutvustati erinevate puudeliike ning funktsionaalse võimekuse eripärasid, millega tuleks treeningu planeerimisel arvestada.

Jagati konkreetseid ja praktilisi näpunäiteid, kuidas erinevate puuete puhul treeningu ülesehitust planeerida. Näiteks ei tasu kurdi harrastajaga hakata eriliselt valjusti rääkima, pimedat omaalgatuslikult ühest kohast teise talutada ning nt füüsilise puudega harrastaja puhul on igati teretulnud küsida, mida ta täpsemalt teha ei saa. Suur osa koosnes ka näpunäidetest vaimse puudega või ka lihtsamate käitumishäirega harrastajate puhul

Koolituse tagasiside oli positiivne ning treenerid arvasid, et selliseid koolitusi võiks veelgi erinevate spordialade treenerid saada.

Motospordi huvilistel on võimalus kardiga sõitma minna

Lange Motokeskuse sisehallis on kohandatud üks elektrikart käsijuhtimisele, et seda saaks kasutada ka liikumispuudega sõitjad. EQUA OÜ katab esimese 20 liikumispuudega sõitja esimese sõidu maksumuse. 

Puudega inimeste kergejõustik Eestis

Parakergejõustik on olnud paraolümpia programmi osa alates esimestest paraolümpiamängudest Itaalias Roomas 1960. aastal ning on osalevate sportlaste ja riikide arvu poolest paraolümpialiikumise suurim spordiala. Võistlusalade hulka kuuluvad nii raja- kui väljakualad ja maraton. 

Parakergejõustikku koordineerib Maailma Parakergejõustiku Liit (World Para Athletics) rahvusvahelise spordialaliiduna, kes tegutseb Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee (International Paralympic Committee) juhtimisel. Eesti Paralümpiakomitee (EPK) katuseorganisatsioon on Rahvusvaheline Paralümpiakomitee, kelle peakontor asub Saksamaal Bonnis. Eraldi organisatsioon on aga kurtidel ja vaegkuuljatel. Eestis kuulub Eesti Kurtide Spordiliit EPK alla, kuid rahvusvaheline katuseorganisatsioon on Rahvusvahelise Kurtide Spordiföderatsioon (International International Committee of Sports for the Deaf). Seega, kurtidel on kurtide olümpia (Deaflympics).

Parakergejõustiku reeglid on peaaegu identsed tema kolleegi kergejõustiku reeglitega. Teatud puudega sportlaste jaoks tehakse aga mõningaid kohandusi. Näiteks võistlevad pimedad ja raskema nägemispuudega jooksjad saatjaga, kellega ollakse ühenduses käes hoitava või randmekinnitusega jooksjaid ühendava juhtnööri kaudu. Hüppealadel võib näiteks abiline paku tabamiseks rütmi plaksutada. Raskemate liikumispuudega sportlaste jaoks on jooksualad asendatud ratastoolivõidusõiduga. Kurtidele ja vaegkuuljatele kohandatakse stardipaugud spetsiaalse valguslähtega (starting light).

Paraolümpia programmis olevatel parakergejõustikuvõistlusel osalevad erinevatel aladel füüsilise puudega (nii seisjad kui ratastoolikasutajad), pimedad ja vaegnägijad ning kergema intellektipuudega sportlased. Eestis osalevad parakergejõustikuvõistlustel ka kurdid ja kuulmispuudega sportlased.

Kuna osalejad on erineva raskusastmega erinevate puuetega sportlased, siis selleks, et võistlus oleks võimalikult aus ja võrdne, on loodud rahvusvaheline klassifitseerimissüsteem, kus igas võistlusklassis konkureerivad võimalikult sarnase puuderaskusega sportlased. Lihtsamalt väljendudes tavakergejõustikus on alad ja vanuseklassid, parakergejõustikus para-alad, vanuseklassid ning lisaks puudepõhised võistlusklassid. Alad tähistatakse tähtedega T või F (Track=rajaalad, Field=väljakualad). Tähisele T/F lisatakse võistlusklassi number, mis tähistab puuet ja/või selle raskust. Näiteks T/F20 klassi kuuluvad kõik intellektipuudega sportlased. T/F42-46 klassis võistlevad kõik erinevate amputatsioonidega sportlased.

Väga suures pildis võib jagada puudepõhised võistlusklassid nii:

T/F11–13 – pimedad ja vaegnägijad

T/F – kurdid ja vaegkuuljad (Eestis)

T/F20 - intellektipuue

T/F31–38 – erinevad närvikahjustused

T/F40–41 kääbuskasv

T/F42–46 – erinevad amputatsioonid

TF51–57 - ratastoolisportlased

Võistlusklassidest loe täpsemalt siit: https://www.paralympic.org/athletics/classification 

Kuidas aga ikkagi peetakse paremusjärjestust?

Suurvõistlustel, näiteks paraolümpiamängudel, kus on iga võistlusklassi jaoks palju osalejaid, on võimalik tulemusi arvestada igas võistlusklassis eraldi, nt.F13 kuulitõuge, F53 kuulitõuge. Siis jagub igasse võistlusklassi piisav arv sportlasi.

Väiksematel võistlustel aga reeglina ei ole igas võistlusklassis piisavalt osalejaid ja seetõttu kasutatakse sel puhul spetsiaalselt välja töötatud RAZA süsteemi. Selline võistlustulemuste võrdlemise süsteem on loodud võimaldamaks erineva puudega sportlastel üksteisega konkureerida võimalikult võrdsetel alustel.

Igal alal teisendatakse sportlaste tulemused punktiskoorideks kasutades Raza valemit, mis arvestab sportlaste puudepõhist võistlusklassi, tulemust jt parameetreid nagu kehtiv maailmarekord, MMi esikoht.         

See tähendab, et raskema või teistsuguse puudega sportlane võib väiksema puudega konkurenti veidi lühema heite, hüppetulemuse või kehvema ajaga võita.

Igale puudepõhise võistlusklassi tulemusele antakse Raza süsteemis punkte 0 - 1200-ni. Nii saavad erineva puudega sportlased omavahel konkureerida. 

Võitja on kõige rohkem punkte kogunud sportlane.

Näide:

Parakergejõustiku programmi ei kuulu vaid tõkkejooks, takistusjooks, teivashüpe ning vasaraheide. Modifikatsioonidena jooksualadest on para-aladena kavas ratastoolisõidud, tugiraamiga jooksud (race-running) ning raskema füüsilise puudega sportlastele kurikaheide (club throw) (kurika kaal 397g).

Kurtide ja vaegkuuljate kergejõustikus toimub paremusjärjestus sarnaselt tavakergejõustikuga.

Eesti Paralümpiakomitee korraldab igal aastal nii sise- kui väliparakergejõustiku meistrivõistluseid.

2021 aasta Eesti parakergejõustiku meistrivõistlused lükkusid COVID-19 tõttu edasi ning loodetavasti siiski toimuvad 18.aprillil 2021 Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis. 

Info siit: https://www.paralympic.ee/et/suendmustekalender

Eesti parakergejõustiklased paraolümpiamängudel:

Eesti kurtide ja vaegkuuljate kergejõustiklaste medalivõidud kurtide olümpial:

Huvitavaid fakte:

Parakergejõustiklased ja kurdid kergejõustiklased olümpiamängudel:

Marla Runyan (USA) (maraton) pime. Osales 1992 Barcelona ja 1996 Atlanta paraolümpiamängudel ning 2000 Sydney ja 2004 aasta olümpiamängudel

Oscar Pistorius (RSA) (100m, 200m, 400m) topeltamputatsiooniga parasportlane. Osales 2004 Ateena, 2008 Pekingi ja 2012 Londoni paraolümpiamängudel ning 2012 Londoni olümpiamängudel.

Assunta Legnante (ITA) (kuulitõuge) pime parasportlane. Osales 2012 Londoni ja 2016 paraolümpiamängudel ning 2008 Bekingi olümpiamängudel.

Ilke Wyludda (GER) (kuulitõuge) para-/olümpiasportlane, kes osales 1992 Barcelona, 1996 Atlanta ja 2000 Sydney olümpiamängudel ning peale jala amputatsiooni 2012 Londoni paraolümpiamängudel

Gerhard Sperling (GER) (käimine) kurt. Osales 1961 Helsingi, 1969 Belgradi ja 1977 Bukeresti kurtide olümpial ning 1964 Tokyo, 1968 Mexico City ja 1972 Münheni olümpiamängudel

Vyacheslav Skomorokhov (UKR) (400mtj) vaegkuulja. Osales 1969 Belgradi, 1973 Malmö, 1977 Bukaresti ja 1981 Kölni kurtide olümpial ning 1968 Mexico City olümpiamängudel. 

Dean Barton-Smith (AUS) (10-võistlus) kurt. Osales 1985 Los Angelese, 1989 Christchurch, 1993 Sofia, 2005 Melbourne kurtide olümpial ja 1992 Barcelona olümpiamängudel

Tom Rüütel: Igas takistuses on võimalus

Kuressaares sündinud ja tserebraalparalüüsiga (PCI) üles kasvanud Tom Rüüteli jaoks ei ole ületamatuid raskusi. PCI on närvisüsteemikahjustus, mis avaldub inimestel erinevalt. Tomil avaldub PCI käte ning ülakeha tahtmatutes liigutustes ning spasmides, mille tõttu on tal raske liigutada oma käsi. Lisaks on häiritud ka ta kõnnak, mis on pisut hüplev.

Tom on üles kasvanud toetavas ja ühtehoidvas keskkonnas ning ema on teda juba väiksest peale õue mängima saatnud. Kui Tom meenutab oma esimesi mälestusi sportimisest, siis meenuvad lasteaias tehtud võidujooksud ja koduhoovis korraldatud jalgratta võiduajamised. Lisaks meenutab ta seika, kui ta oli kuue- või seitsme-aastane ning käis emaga Taanis. Seal oli üks kohaliku spordiklubi juht, kellel oli sama diagnoos mis Tomil. Ta ütles Tomi emale, et Taanis oleks ta juba karistada saanud, sest ta piinab oma last ja ei pane teda ratastooli, kus tal oleks mugavam.

Koolis käies oli Tomil alati kehalise kasvatuse tundidest arstlik vabastus. Üldiselt Tom aga käis meelsasti kehalises kasvatuses ning seetõttu oli tal õpetajatega kokkulepe, et ta teeb nii palju kaasa kui saab. Mõnikord, kui tundides tehti Tomi jaoks keerulisi ülesandeid, näiteks üle kitse hüppeid või tireleid, siis leidis ta endale mõne teise lahenduse - ta jooksis saalis või tegi jõu harjutusi nii palju kui sai.

Põhikoolis oli tal vahepeal ka periood, kus ta mõtles, et tegelikult ta ei pea ju kaasa tegema ning ei käinud kehalise kasvatuse tundides. Õnneks uurisid õpetajad, et miks teda tundides pole ja et kus ta käis. Kuigi Tomi arust oleks võinud nad sellel perioodil isegi rohkem talle meelde tuletada liikumise olulisust. 

Põhikooli lõpu poole hakkas ta üha enam mõistma kui olulised on sport ja liikumine. Mida rohkem ta liikus ja aktiivne oli, seda parem oli tal olla. Samuti on tänu liikumisele ka vähem igasuguseid lihaste ja liigeste probleeme. Suur osa heal enesetundel ja liikumisel on ka massaažil ja võimlemisel. 

Teistes tundides oli Tom selline keskmine õpilane, kelle jaoks kõige keerulisemad ained olid keemia ja matemaatika. Ainuke erisus oli tal see, et mõnikord pidi ta kontrolltöid suuliselt vastama. Tom mäletab hästi ühte matemaatika kontrolltöö vastamist, kus ta ütles õpetajale omad vastused, kuid õpetaja keerutas selle peale pead ning ütles, et sellist lollust tema kirja panna ei saa ja kohtume järelvastamisel.

Üldist suhtumist peab Tom pigem heaks, sest ühiskond liigub üha enam selles suunas, kus inimesed julgevad rääkida ning ka vajadusel abistada. Tallinnasse kolides mõistis ta, et mida rohkem ta ise tänavapildis on ja ennast näitab, seda enam inimesed harjuvad, õpivad suhtlema ning seda igapäevasemaks see muutub. “Kohe tore on näha, kui teisel pool tänavat läheb teine PCI-kas jala kooli või tööle,” ütleb Tom. Pigem kohtab ta positiivset suhtumist, näiteks kui ta on jõusaalis, siis pigem öeldakse talle: “tore, et sa ka siin oled” mitte, et: “mis sa siin tudised.” Seega julgustab Tom ka teisi: “Kui nähakse, et liikumispuudega inimene tegutseb aktiivselt, siis pigem elatakse talle kaasa.” 

Tomi on alati ümbritsenud toetavad inimesed, alates lasteaiast saati. Ta suhtleb oma lasteaia- ja koolikaaslastega siiani ning ta sõbrad ütlevad, et Tom poleks Tom kui tal poleks PCI-d. Ta ema on öelnud, et ta on olnud ainult suunajaks ning sõbrad on olnud need, kes on Tomi kasvatanud selliseks nagu ta on.

Igapäevaselt töötab Tom Eesti Töötukassas tööandjate nõustajana liikumispuude valdkonnas. Lisaks töötamisele õpib ta TalTechis magistriõppes personalijuhtimist. Tom tõdeb, et kuigi temal on läinud töö leidmine sujuvalt, siis võib see olla pigem keeruline teekond. Ühelt poolt on tööandjad teadmatuses ning neil võib olla hirm erivajadustega inimeste suhtes. Teiselt poolt, tööotsijad peaksid tööandjatele seletama, et kuidas tema näeb ennast konkreetsel ametikohal ning kuidas ta seda tööd teeks. Lisaks tuleb seletada, kas ja kuidas ta mingeid ülesandeid teha saab ning ta peab tööandjale näitama, kuidas ta tööülesannetega hakkama saab.

Teinekord saab aga takistuseks töö leidmisel liigselt suur palgasoov, kuigi otsest töökogemust inimesel ei ole. Mõnikord pole inimesed rahul madalama palgaga ning ütlevad, et selle palga pärast nad kodust välja ei viitsi minna ning lihtsam ongi kodus olla. Tom arvab aga selle kohta, et kodus istumine ei arenda kedagi. Lisaks toob ta näite, et kodus saab ka trenni teha, aga kui minna seda jõusaali tegema, siis enamasti tehakse rohkem ning suurema motivatsiooniga. Sama kehtib ka kõige muu kohta elus.

Hetkel on Tomi peamiseks spordialaks jooksmine, kuigi viimased paar kuud pole ta seda teha saanud, sest õnnetu kukkumise tagajärjel murdis ta kolm roiet. Peale mitmekuulist pausi spordist, tunneb ta eriti kui oluline on liikumine ning kui palju see talle juurde annab. Ta ütleb, et eks sellistel hetkedel mõistetaksegi kui hea on liikuda ja sportida. Tom lisab: “Kui keegi tunneb, et tal on motivatsioonipuudus, siis tuleks endal midagi ära lüüa või vigastada ning kohe kui liikuda ei saa, siis tuleb tahtmine ja motivatsioon ennast liigutada.”

Pikk sportimisest eemalolek mõjutab tugevalt üldist vastupidavust ning ka liikumine muutub raskemaks. Liikumispuudega inimestel võtab igasugune aktiivne tegevus rohkem energiat kui tervetel inimestel. Näiteks toob ta välja, et kui tema jookseb 5 km, siis tema energiakulu on sarnane kui terve inimene jookseb 10 km. Tomi üheks suureks sportlikuks unistuseks ongi joosta 10 km. Sellise pika distantsi läbimine on tema jaoks pigem ühekordne asi, “teed korra ära ja siis rohkem ei taha mõeldagi,” täpsustab ta. Siiani on kõige pikem läbitud distants olnud 7,2 km. 

Tom on ka väikestviisi ekstreemspordi fänn, näiteks on ta proovinud nii benji- kui ka langevarjuhüpet. Viimast neist lausa 12 korda - igal aastal on tal eesmärgiks teha vähemalt üks hüpe. “Sukeldumine on veel tegemata, kuid tahaks ka seda proovida,” ütleb Tom, kuid lisab siis, et sukeldumisel võib takistuseks saada see, et on vaja näidata erinevaid käemärke ning mõnikord on vaja mingeid torusid vahetada. Seega on sukeldumine Tomi jaoks üsna keeruline ning mingites sügavustes võib see eluohtlik olla.

Lõpetuseks soovitab Tom PCI-ga laste vanematele, et lastel lastaks toimetada nii kuidas neil mugav on. Näiteks kui lapsel on lihtsam süüa suuga otse taldrikult, siis tuleks tal lasta nii süüa. Lisaks, nii palju kui võimalik, tuleks laps liikuma saada. Lapsed tuleks välja saata ja lasta neil seal ringi joosta ning toimetada. Jalatseid küll kulub palju ning palju tuleb ette ka kukkumisi ning marrastusi, kuid tänu sellele on lapsel hilisemas elus parem. Tom tunneb, et kui ta oleks noorena oma kätega rohkem tööd teinud, siis võib-olla alluksid ta käed talle praegu paremini ning ta saaks nendega rohkem teha. 

Kõige suurem karuteene, mida oma lapsele teha võib, on hoida teda “vati sees,” sest seda raskem on lapsel hiljem seal välja saada. Mida hiljem laps seal “vati seest” välja saab, seda raskem on tal ühiskonda sulanduda. Lisaks tuleb mõelda ka kaugema tuleviku peale, kui vanemaid enam ei ole, kas laps suudab enda eest seista ning kuidas ta ise oma eluga hakkama saaks.

Oma saatusekaaslastele ütleb Tom: “See on meie elu ja nüüd tuleb sellest võtta nii palju kui annab!” Kui elus tulevad ette rasked hetked, siis tuleb seda tunnistada ning oma lähedastega sellest rääkida. Lisaks ütleb Tom, et teinekord tuleb ennast ka teistega võrrelda, ka tervetega, et kellelgi ei ole siin elus kõik alati hästi.

Tomi kolm tõde:

1. Igas takistuses on võimalus.
2. Fuck it - las ta minna! 
3. Pealpool pilvi paistab alati päike, aga mitte siis kui on öö.

Liikmete uudised

EIL

EIL sõlmis koostöölepped Tallinna Vesi AS ja Nefab Packaging OÜ-ga 2021. aastaks. Esimene paneb õla all ratastoolikurlingu ettevalmistustegevusele Pekingi 2022 POM-ile pääsemiseks ning teine toetab jätkuvalt ratastoolitennist.

EVPISL

VEEBRUARI PARIM SPORTLANE
Murdmaasuusataja Hans Teearu
27.02.2021 - 12. koht Estoloppetti Eesti Pikamaasuusatajate sarja 23.Tallinna Suusamaratonil 38 km  distantsil vabatehnikas ajaga 01:39;37
21.02.2021 - 15. koht Estoloppetti Eesti Pikamaasuusatajate sarja 47. Tartu Maratonil 63 km distantsil ajaga 03:15.05
17.02.2021 - 2.koht Valgamaa Suusasarja III etapil 5 km distantsil vabatehnikas ajaga 00:13:35.9
13.02.2021 - 23.koht Estoloppetti Eesti Pikamaasuusatajate sarja  22. Alutaguse Maratonil 44 km distantsil (CT) ajaga 02:10.43 
 06.02.2021 - 10.koht Estoloppetti Eesti Pikamaasuusatajate sarja  22. Tamsalu-Neeruti Maratonil 43 km distantsil vabatehnikas ajaga 02:06.05
Võistluste protokollid on leitavad Eesti Suusaliidu ja Karupesa Team kodulehekülgedelt
Sportlase treeneriks on Kalju Ojaste  ja sportlast  saadab Karl Teearu.

VEEBRUARI TEGU
16.02-19.02.2021 jaotati  välja Tallinna Tondi kooli ja Kadaka kooli õpilastele 55 sokolaadist medalit koolikohustusliku ujumise programmi III õppeveerandi eduka läbimise eest.

Sekretariaadi töölaud

Tehtud
* Arutelu Erik Roosega ERR-i ja EPK tihedamast koostööst
* Tokyo 2020 POM kandidaatidele stipendiumikonkursi väljakuulutamine

Päevakorral
* Logo kinnitamine
* Kergejõustikuvõistluste planeerimine
* Planeeritakse EPK 30 tähistamist - EPK juhatus ja sekretariaat tegelevad hetkeolukorras parima lahenduse otsimisega tähtpäeva tähistamiseks