Alates 3. märtsist kehtivad spordivaldkonnas uued piirangud

Valitsus kinnitas 26. veebruaril e-istungil eri valdkondades senisest rangemad meetmed, et piirata koroonaviiruse leviku üha kiirenevat kasvu, uued nõuded kehtivad 28. märtsini. Sporditreeningute ja -võistluste korraldamise uuendatud piirangud hakkavad kehtima kolmapäevast 3. märtsist.

Sporditreeningute korraldamine 3. märtsist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 26. veebruar 2021 korraldusega nr 97) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 3. märtsist kuni 28. märtsini 2021 (kaasa arvatud):

1) sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on tegevuse käigus vahetada paarilisi. Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Tegevusekäigus ei tohi paarilisi vahetada. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;

2) välitingimustes on lubatud treenimine kuni 10 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga;

3) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest täituvusest. Treeningu ajal on vajalik tagada iga harrastaja kohta 10m2 ja harrastajapaari kohta 20m2 ala, mille sees tegevusi ellu viia. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 25% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;

4) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;

5) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktis 1-3 nimetatud tingimusi ei kohaldata õppekavavälisele tegevusele üldhariduskoolide nende õpilaste puhul, kellel on Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 punkti 2013 kohaselt lubatud viibida õppehoones ja kes õpivad samas klassis. Samuti ei kohaldata piirangut koolieelses lasteasutuses, kui tegevust või treeningut viiakse läbi sama lasteaia rühma lastega, kes iga päev kokku puutuvad. Samuti ei kohaldata alapunktides 1-3 nimetatud tingimusi võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja AstanguKutserehabilitatsiooni Keskusele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 97 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
- a) sportlane ja treener;
- b) sportlane ja sportlane.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid kasutada ei tohi, st et spordiobjektil ei ole lubatud saunade kasutamine.
Individuaalseks ujumiseks, kui sportlikuks tegevuseks, on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine
spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks sporditegevuseks, nt laps koos vanemaga või treeneriga.
Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele. Rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi siseruumides grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Nimekiri esitatakse enne avalikustamist ülevaatamiseks Kultuuriministeeriumile vastavalt ministeeriumi juhistele.
Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 3. märtsist 2021

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 26.02.2021 korraldusest nr 97 lubatakse alates 3. märtsist kuni 28. märtsini 2021 (kaasa arvatud) spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad.
siseruumis viibivad ja liiguvad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
siseruumides viibijad kannavad kaitsemaski või katavad suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00.
korraldaja tagab, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja sisetingimustes osalejate arv kokku kuni 200 inimest.
korraldaja tagab, et välitingimustes osaleb kokku kuni 250 inimest ja on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 inimest, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 97 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
Võistlustel osalevad ainult:
1. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkondade sportlased;
2. professionaalsed sportlased;
3. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid.
Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste (välja arvatud koolieelse lasteasutuse sama rühma laste vahel ja 1.-4. klassi sama klassi laste vahel), sõpruskohtumised, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest. Nimekiri esitatakse enne avalikustamist ülevaatamiseks Kultuuriministeeriumile vastavaltministeeriumi juhistele.
Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
Siseruumides ei tohi koha täituvus olla suurem kui 50% ja osalejate arv rohkem kui 200 inimest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja ujumine), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes.
Välitingimustes on lubatud võistluste korraldamine kui osaleb kuni 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 250, kui on tagatud, et ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 250 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud.
Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Tago Trei (tago.trei@ppa.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.