Paraolümpia pronksimees Kardo Ploomipuu suusasprindis tänavu veel paralümpiale ei pääsenud

Ujujana Eestile paraolümpiamängudelt pronksmedali toonud Kardo Ploomipuu murdmaasuusatajana paraku talvisele paraolümpiale pääsu viimasel hetkel siiski ei saanud. Sellega Eesti sportlased 9-18. märtsil PyeongChang’is talvistel paraolümpiamängudel ei osale, kuid töö jätkub mitmel spordialal järgmise olümpiatsükli nimel. Paraolümpia avatseremooniat kannab üle ETV.

“Muidugi on mul kahju! Olen treeninud palju ja suutnud oma ujuja tugevused pöörata eelisteks murdmaasuusatajana, mis tõi mulle suvel kohapakkumise paraolümpiale,” lausus Kardo Ploomipuu, kellel on eesmärk esimese Eesti sportlasena osaleda nii suve- kui ka taliolümpial. “Paraku sain teada, et ma lõplikku nimekirja siiski ei pääsenud ja pean veel tööd tegema. Oma unistusest ma ei loobu, kuid esimeses etapis luban kindlasti jätkata suusatajana tippsporti järgmisel aastal. Edasi vaatan järk-järgult.”

Kardo viibib praegu parasuusatajana treeninglaagris Slovakkias, mis on sobilik ka ujumistreeninguteks: “Olen kahe alal treeningkavad suutnud kokku panna ehk suusatamise ja ujumise enda jaoks edukalt kombineerida. Kell 11.00 teen suusatreeningu ning 18.00 ujumistreeningu, et oleks piisav taastusaeg ning kasutan ära ka õhtuse ujumistreeningu lihaseid lõõgastava mõju. Ujumistreeningust saadud tugev ülakeha on suusasprindis mulle andnud eelise, et kiirelt edasi jõuda.”

Tänavu suvel sai Kardo Ploomipuu meeste murdmaasuusatamise koha 2018 paraolümpiamängudele. Pärast esimest edukat registreerimisprotsessi sai Eesti Paralümpiakomitee ootamatu ja pärast järelepärimisi tänaseks ka lõpliku vastuse, et sel aastal Kardo lõplikku olümpianimekirja siiski ei pääsenud, kuna kõik kvalifitseerimisnõuded ei ole paraku veel täidetud.

Eesti Paralümpiakomitee peasekretäri Keit Jaanimägi sõnul on suusasprint üks keerukamaid alasid, mille tiitlivõistluseid on tavapärasest vähem, mis omakorda teeb nõudlikuks nii treening- ja võistlusplaani ettevalmistuse kui paindlikkuse hooaja sees, et tagada võistluste maht. Jaanimägi sõnul oli Kardo treening- ja võistlusplaani arvestatud võistlus, mille õnnestumine oleks andnud olulised võistlusmahu, kuid õigeaegse ja ammendava info puudumisel rahvusvaheliselt alaliidult jäi võistlusel osalemine paraku ära, mis mängis lõpptulemusel rolli.

“Järgmisel hooajal peame suutma Kardo treening- ja võistlusplaani hooaja sees kiiresti ja paindlikult kohandada, seda nii ujumise kui ka suusatamise fookusel, sest ujumise MM ja suusatamise treeninglaagrid olid tänavu planeeritud ajale, kui oleks olnud võimalus veel suusasprinterina võistlustel osaleda. Iga võistlusplaani muutuse juures peame aga arvestama ka sportlase tervise ja paraku ka eelarvega,” märkis Jaanimägi.

Keit Jaanimägi sõnul on Kardo treenides tipptasemel nii ujuja- kui ka murdmaasuusatajana juba teinud spordiajalugu ning Eesti Paralümpiakomitee teeb kõik, et unistus osaleda taliolümpial saaks teoks. Lisaks Kardole on täna tõusva tulemusega meie curlingu võistkond mis annab lootust järgmiseks paralümpia tsükliks.

Ploomipuul on murdmasuusatamist treeninud pea kaks aastat, tal on klass LW4 ning selles klassis kasutavad võistlejad kaht suuska ja kaht suusakeppi ning lubatud on sisseehitatud proteesiga eriline suusasaabas. Tippujujana on tema eeliseks suusasprinterina tugev ülakeha.

Täna 29-aastane Ploomipuu on hetkel Eesti edukaim tegevparasportlane, kes on võitnud klassis S10 2008 Pekingi para-OM-il 100 m seliliujumises pronksi, teeninud 2012 Londoni para-OM-il 100 m seliliujumises 4. koha ja 50 m vabaujumises 18. koha, saanud 2004 Ateena para-OM-il 100 m seliliujumises 8. koha ning 2016 Rio de Janeiro para-OM-il 100 m seliliujumises 9. ja 50 m vabaujumises 14. koha. Kardo on ainuke Eesti parasportlane, kes on saavutanud ujumises Eesti Meistrivõistlustel kolmanda koha. Lisaks on Kardo Ploomipuu kolmekordne Euroopa meister ujumises, omades veel üht hõbemedalit ning kahekordne MM hõbe ja pronksmedali omanik. 2015. Aastal sai ta parimaks Põhjamaade meesujujaks Bergenis. Ploomipuu on Eesti Paralümpiakomitee aasta (mees)sportlane 2008 ning 2010-2016

Paraolümpiamängud toimuvad PyeongChangis 9.-18. märtsil 2018. Eesti oli paraolümpiamängudel viimati esindatud 2002. aastal Salt Lake City mängudel, kus meie kelguhokimeeskond saavutas kelguhokiturniiril 6. koha.

Eesti Paralümpiakomitee koordineerib kõikide erivajadustega inimeste saavutussporti ning läbi oma liikmete kõikide erivajadustega inimeste sportlikku tegevust. Paralümpiakomitee loodi 1991 aastal ning samal aastal astuti ka Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee liikmeks. Paraolümpia liikumise suurimaks sündmuseks on alates 1960 aastast peetavad Paraolümpiamängud, kus saavad osaleda nägemis-, liikumis-, intellekti- ja liitpuudega sportlased. Kurtide kõrgeimaks tiitlivõistluseks on Kurtide Olümpiamängud. Paralümpia avatseremoonia kantakse üle ETV kanalil 9. Märtsil kell 13.00.