Erivajadusega sportlased tunnustavad otsust võrdsustada paraspordi ja tavaspordi rahastus ning riiklik korraldus
Erivajadusega sportlased tunnustavad valitsuse otsust järgmisest aastast oluliselt suurendada puuetega inimeste spordi edendamiseks minevat rahastust, mis on eelneva 12 aasta jooksul püsinud muutumatu.
Erivajadusega sportlased tunnustavad valitsuse otsust järgmisest aastast oluliselt suurendada puuetega inimeste spordi edendamiseks minevat rahastust, mis on eelneva 12 aasta jooksul püsinud muutumatu.
Vabariigi Valitsus leppis eelarveläbirääkimiste käigus kokku, et suurendab alates 2019. aastast oluliselt puuetega inimeste spordi edendamiseks minevat rahastust. Järgmisest aastast saab valdkond juurde 400 000 eurot aastas, 2020. aastal kasvab summa 600 000.
Lisaks liigub uuest aastast erivajadustega inimeste sporditegevuse koordineerimine sotsiaalministeeriumist üle kultuuriministeeriumi valitsusalasse. Tegemist on põhimõttelise muutusega, millega antakse selge sõnum - erivajadustega inimeste sport on sport, mitte hoolekandeline tegevus.
“Viimase kümnendi jooksul on parasport muutunud järjest professionaalsemaks, samuti on puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonid teinud head tööd erivajadusega inimeste spordi ja liikumise juurde toomisel,” ütles Indrek Saar. “Oluline on vaadata Eesti spordisüsteemi ühtse tervikuna ja luua kõikidele Eesti inimestele võrdsemaid võimalusi spordiga tegelemiseks. Seetõttu toome puuetega inimeste spordiorganisatsioonide toetamise Kultuuriministeeriumi alla ning suurendame märkimisväärselt nende rahastust, “ lisas Saar.
Eesti Paralümpiakomitee president Monika Haukanõmm rõõmustas, et Vabariigi Valitsus tunnustab puuetega inimeste sporti pärisspordina. „Liikumisharrastusest tippspordini on pikk tee ja seda ei saa teha ilma riigi poolse toeta, eriti paraspordis. Parasport hoiab Eesti lippu sama kõrgel kui tavasport. Maailmas on parasportlased sama tunnustatud ja võrdsed tavasportlastega, samuti nagu paraolümpia on lahutamatu osa olümpialiikumisest. Vabariigi Valitsuse otsus aitab erivajadustega inimesi kaasata aktiivselt ellu ning on tugevaks eeskujuks ühiskonnas“, lisas Haukanõmm.
Eesti Paralümpiakomitee tänab peaministrit, rahandus-, sotsiaalkaitse- ja kultuuriministrit, kes kuulasid, süvenesid ja mõistsid.
Puuetega inimeste sporti Eestis arendavad Eesti Paralümpiakomitee ja Eriolümpia Eesti Ühendus. Liikumis-, kuulmis-, vaimupuude ning pimedate ja vaegnägijate spordiorganisatsioonid on Eesti Paralümpiakomitee liikmed, milline omakorda on Rahvusvahelise Paralümpiakomitee liige. Parasport on väheste kohandustega sport puuetega inimestele, kes võistlevad olümpiaideaalide vaimus tulemuse nimel.
Eesti Paralümpiakomitee koordineerib kõikide erivajadustega inimeste saavutussporti ning läbi oma liikmete kõikide erivajadustega inimeste sportlikku tegevust. Paralümpiakomitee loodi 1991 aastal ning samal aastal astuti ka Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee liikmeks. Paraolümpia liikumise suurimaks sündmuseks on alates 1960 aastast peetavad Paraolümpiamängud, kus saavad osaleda nägemis-, liikumis-, intellekti- ja liitpuudega sportlased. Kurtide kõrgeimaks tiitlivõistluseks on Kurtide Olümpiamängud.