Minu lugu: Mari-Liis Juul
Sündisin 21.10.1979, et see oli päris ammu juba. Õla närvipõimiku vigastus tekkis lisaks mitmele luumurrule liiklusavariis juba üle kümne aasta tagasi. Kuigi kõik on isegi ootamatult hästi paranenud peale operatsioone, siis tähendab ikkagi, et eelkõige õlavöötmes ja osalt ka käe lihastes kas vähene või mõnes väiksemas lihases ka puuduv närvivarustus. Seega tähendab, et on liigutusi ja raskusi, mida parema küljega teha ei suuda ja mida ei ole võimalik ka treenides saavutada. Närvipõimiku taastamisel kasutati "varuosadeks" ka säärt, et ka hüppeliiges mõnes osas tundetu.
Noorena ma saavutusspordile ei pühendunud, aga lühematel või pikematel perioodidel sai erinevates aeroobikatrennides osaletud, võrkpallis olin väga saamatu kuid järjekindel, samuti ise jooksma või talvel suusatama minek nädalaplaanis sees lisaks kehalise kasvatuse tundidele, lumevabal ajal rattaga igapäevane liiklemine annab igale noorele igatsetud vabaduse. Veel varasemast lapsepõlvest suviti maal mängude seas olid spordivõistlused samuti olemas.
Tegelen rattaspordiga. Kindlasti tuleb muid trenne juurde, mis enda ala arendavad, kui rattasõitu keeruline teostada. Valik rattaspordi kasuks tuli sujuvalt läbi individuaalsete ja ka organiseeritud rattamatkade ülikooli ajal. Esimeseks tõsisemaks võistluseks ja motiveerivaks punktiks just rattaspordi osas treenima hakata võib lugeda 2005. aasta kevadel ühel duatlonisarja etapil (enda matkareisi vahel ette võetud!) harrastajate naiste klassis saadud võitu paar meetrit enne finišijoont toimunud ägeda heitluse tulemusel.
1. Miks sa teed tippsporti?
- Uudishimust enda võimete osas. Teen sporti nii hästi kui suudan, kui see piisab tippspordi tasemeks, siis tore, kui mitte, siis jätkan oma saavutuste tasemel ja oma rada.
Motiveerivad proovilepanek ja eesmärkide poole püüdlemine, soov õnnestuda, aga ka hirm, et ühel hetkel vanas eas ei tuleks kahetseda, kui keerulistes olukordades lõpuni ei proovinud võimalusi leida (raha võib teenida ka hiljem, võimekus tuleb paari aasta jooksul ära realiseerida)
2. Mida tähendab sinu jaoks spordi tegemine ja tippsport?
- Spordi tegemine üldiselt on ikkagi eelkõige oma tervise eest hoolitsemine. Ja mitte ainult füüsilise tugevuse ja vastupidavuse osas vaid suures osas ka vaimse poole korrashoid. Tippsport on minu jaoks saavutussport, kus ühe ala saavutuste pühendudes ohverdatakse nii mõnigi kord ebatrevislikul määral aega ja mõnes osas ka füüsilist ressurssi. Tippsport võiks olla käsikäes teadusega, et sportlane vaid üks väike nähtav osa. Et minu jaoks tähendab saavutussport lisaks trennidele ka hulgaselt tunde raamatute taga ja arvutis tulemuste faile analüüsides.
3. Mis rolli näed sa endal kui tippsportlased ühiskonnas?
- Iga parasportlane jätab kindlasti ühiskonda märgi kui läbi raskuste edasi rühkija ja mitte kunagi allaandja, teistmoodi võimaluste otsijana. Eeskujuna peaks iga sportlane jääma samas ka iseendaks, oma nõrkuste ja vigadega, mida tuleb lisaks välistele takistustele ületada. Ühiskonnas tunnen mina end mugavamalt pigem nn. musta tööd tehes ja taustajõududes, üks-ühele rääkides, mitte niivõrd suurtel plakatitel reklaamnägu olles.
4. Mis on sinu lähima olümpiatsükli eesmärk?
- Eesmärk on Tokyo mängudele koht saada ja seal ka hea tulemus välja sõita nii maanteel kui trekil. Kuna paar vahepealset aastat ei läinud sihipärase ettevalmistuse osas väga libedalt, siis olin mängude edasilükkamisega rahul. Sain lõpuks tegutseda oma ideega jõuda treki jälistussõidus heale tasemele ja nõnda sooviks Tokyo mängudel lõpuprotokollis võistlejate keskossa jõuda. Samas tean, et see poleks veel minu võimete lagi ja päris tipptulemuseni jõudmine võtab veel mõne hooaja. Eriti Eesti keerulises olukorras, kus trekisõit unaruses ja kohapeal võimalusi tegelikult ei ole.
5. Mis on sinu sportlaskarjääri eesmärk?
- Sportlaskarjääri üht eesmärki trekisõidus juba kirjeldasin. Kuna olen olnud rattaspordis pikalt üksi, siis suurim eesmärk saaks täidetud, kui tekib toimiv Eesti pararatta koondis – oma toetajate, üldisi asju koordineeriva manageri või peatreeneriga, teadmistepagasiga ja spordimeditsiinilise kontrolliga.
6. Mis on sinu karjääri kõige eredam hetk/mälestus?
- Pararatta võistlustest meenuvad Rio mängude väga rasked tõusud, kust minu võimetega lõpuni üles väntamise kohta oli kahtluseid, kuid suutsin seal edukalt hakkama saada ja kõigile kahtlejatele vastupidist näidata.
Suurim õnnestumine on senini olnud aga Rootsis Arlanda ringrajal 2018. aasta sügisel toimunud võistlustel. Eelmise päeva eraldistardi tulemuste põhjal olin täpselt võistlejate keskosas, kuid grupisõidu võitsin üksi eest ära olles sõidu keskkosas tehtud soolorünnaku järel. Isegi mitte võit polnud tähtsaim, vaid õnnestumine endast õigel ajal maksimum välja pigistada – see hea tunne, kui tõesti suur ja rattasõidu puhul ka pikka aega kestev pingutus saab ka lõpuprotokollis tasutud. Kõige tähtsam, et ise ka enda sooritusega rahul, enamasti jääb sportlasel alati midagi kuskilt varuks või ei õnnestu kõik 100%.
7. Kes on sinu kõige suurem eeskuju?
- Spordisangarite seas mul iidoleid ei ole. Pigem kuulan lummatult ükskõik mis eluala esindaja mõtteid, kes põhjalikke teadmisi rahulikult, konkreetselt lihtsas ja korrektses keeles esitab. Või siis ilma mingi meediakärata oma alal mingis mõttes ka vastuvoolu ujuvad ja edasi rühivad ning suurepäraste tulemusteni tegelikult jõuavad. Imetlusväärseteks eeskujudeks on niiviisi väga mitmed lähikondsed, sugulased, näiteks minu isa.
Parimad tulemused:
Paraolümpiamängud
2016 Rio de Janeiro, Brasiila eraldistart 9., grupisõit 15.
Pararatta maailmameistrivõistlused
2018 Trekisõidu MM, Rio de Janeiro, Brasiila 500m 10., jälitussõit 10., scratch 8.
2018 Maanteesõidu MM, Maniago, Itaalia eraldistart 12., grupisõit 11.
2017 Pietermarizburg, Lõuna Aafrika Vabariik (maantee) eraldistart 9., grupisõit 8.
2015 Nottwill, Šveits (maantee) eraldistart 7., grupisõit 6.
Pararatta World Cup etapid (maanteesõit)
2018 Baie-Comeau, Kanada eraldistart 7., grupisõit 7.
2018 Emmen, Holland eraldistart 6., grupisõit 7.
2018 Oostend, Belgia eraldistart 7., grupisõit 7.
2017 Emmen, Holland eraldistart 4., grupisõit 5.
2017 Maniago, Itaalia eraldistart 6., grupisõit 7.
2016 Oostend, Belgia eraldistart 4., grupisõit 4.
2015 Yverdon-les-Bains, Šveits eraldistart 4., grupisõit 4.
*Foto Raul Mee