Laskmine on paraolümpiamängude kavas olnud alates 1976.a Toronto paraolümpiast ning tegemist on alaga, mis on avatud kõigile füüsilise puudega sportlastele.
Laskesport nõuab täpsust ning kontrollivõimet ning sellel alal kasutavad võistlejad vintpüsse või püstoleid, et tulistada liikumatut sihtmärki.
Võistluskategooriad on kaks – ratastooliga ning seistes – nii mees- kui ka naissportlased võistlevad vintpüssi ja püstoliga laskmises 10m, 25m ja 50m kauguselt. Alad on jaotatud naiste, meeste ning kombineeritud võistlusaladeks.
Laskmises kehtib klassifikatsioonisüsteem, mis võimaldab erinevate puuetega sportlastel võistelda samal alal nii individuaalselt kui ka meeskondades.
Laskmist juhib IPC ning IPC Laskespordi Tehniline Komitee, mis järgib Rahvusvahelise Laskespordi Föderatsiooni (ISSF) muudetud reegleid. Need reeglid võtavad arvesse erinevusi tavasportlaste ning erivajadustega sportlaste laskespordis.