Jõutõstmine on ülakeha jõu ülim näitaja ning vahel suudavad sportlased tõsta enda kehakaalust kuni kolm korda suuremat raskust.
See spordiala on avatud kõigile laste tserebraalparalüüsiga, seljaaju vigastusega, alajäseme amputatsiooniga ning teistele puuetega sportlastele, kes vastavad minimaalse puude kriteeriumitele.
Lamades surumine on selle spordiala ainuke haru, millel on 10 erinevat kategooriat, mis põhinevad kehakaalul. Võistlejad peavad kangi rinnale langetama, seda seal paigal hoidma ning siis kogu käte pikkuses fikseeritud küünarliigestega üles suruma. Võistlejatel on kolm katset ning võitjaks on see, kes surub rinnalt kõige suurema arvu kilogramme.
Jõutõstmine tegi debüüdi Tokyo paraolümpiamängidel 1964. aastal ning siis olid võistlejateks ainult seljaaju vigastusega mehed. Järgnevatel aastatel lisandus ka teisi puudeklasse ning hakati üle võtma tavalise jõutõstmise reegleid.
1992. aastal otsustati tõstmine paraolümpia kavast ära jätta ning selle asemele tuli jõutõstmine ning Barcelonas võistles sellel alal juba sportlasi 25 riigist.
1996. aasta Atlanta paraolümpiamängudeks kasvas see arv 58 riigini ja 2000 märkis aastat, mil jõutõstmises võistlesid esmakordselt ka naised ning selleks ajaks tegeleti selle alaga juba kõigil viiel kontinendil.
Täna on selle spordiala harrastajaid rohkem kui 80 riigis.
Jõutõstmist juhib IPC (Rahvusvaheline Paralümpiakomitee) ning koordineerib IPC Jõutõstmise Tehniline Komitee.