Running Clinic Estonia andis kümnele liikumispuudega inimesele võimaluse jooksmist nautida
Koolitajana külastas Tallinnat kahekordne paraolümpiavõitja Heinrich Popow
Nädalavahetusel Audentese Spordihoonase toimunud Running Clinic Estonia, mis tõi kokku spordiproteeside kasutajad ja tootjad, pakkus kaasa löönud liikumispuudega inimestele võimaluse joosta ning oma elus uus dimensioon avastada. Running Clinic Estonia 2022 peakorraldajad olid Ottobock ja Ortopro ning kaasaaitajaks Eesti Paralümpiakomitee.
Running Clinic Estonia sai teoks tänu Ortopro juht Stanislav Haugasmägi eestvedamisele. "Ottobocki poolt korraldatavad kolmepäevased koolitused toimuvad üle maailma. Tuleb tunnistada, et jooksukliinikut oli raske Eestisse saada, aga siinkohal pean endale pai tegema, sest tänu headele tutvustele ja sidemetele õnnestus Heinrich Popow Tallinnasse kutsuda. Lõpptulemus oli suurepärane," ütles Haugasmägi.
Running Clinic Estonia viis läbi paraolümpiamängudelt kaheksa medalit võitnud endine Saksamaa tippkergejõustliklane Heinrich Popow. 39-aastase volgasakslase kirkaimad autasud on 2012. aasta Londoni suveparaplümpial 100 m jooksusT42 klassis pälvitud kuldmedal ning 2016. aasta Rio de Janeiro paramängude kuldmedal kaugushüppes.
"Running Clinicus osalesid kümme proteeside kasutajat, kes said kõik personaalse kutse. Juhendajana tuli kohale endine tippsportlane, kes ise õpetab puuetega inimesi. Kõik tehtud plaanid realiseerusid sajaprotsendiliselt: mõned osalejad tegid oma elu esimesed jooksusammud, teised said aru, et saavad taas joosta kuna tavaprotees seda ei võimalda. Proteesivalmistajate ameti suur kunst ongi inimeste õnnelik tagasiside. Paljud osalejad ütlesid enne jooksukliinikut, et nad ei saa kolmandal päeval tulla, aga lõpuks olid ikkagi kohal. Nende jaoks avanes elus uus dimensioon," tõdes Haugasmägi. Oma elu esimesed jooksusammud tegi jooksukliiniku raames ka paraujuja Matz Topkin.
"Üritus läks korda, aga nüüd tekib küsimus mis saab edasi. Popow sõitis ära ja me saadame kõik jooksuproteesid tagasi. Inimesed said neid proovida, silmad läksid põlema ja nad tahaksid neid ka edaspidi sportimiseks kasutada, kuid paraku tekib finantsauk. Mõnel osalejal on loodetavasti võimalus kasutada spordiproteesi soetamisel sponsori abi, õnnetusjuhtumi tagajärjel jala kaotanutele korvab selle kindlustusfirma või tööanda, aga teised on nutuses seisus - tahaks kasutada, aga ei saa. Sotsiaalkindlustusamet ütleb ja minu arvates õigustatult, et spodiprotees ei ole igapäevaelus vajalik abivahend vaid liigitub hobi alla, mille soetamist riik ei finantseeri. Loodan väga, et suured ettevõtted tulevad liikumispuudega inimestele spordiproteeside ostmisel appi," selgitas Ortopro juht.
Haugasmägi sõnul on oluline toonitada, et füüsilise puudega inimeste jaoks on loodud paraspordiga tegelemiseks suurepärased võimalused. "Oluline on need inimesed kodudest välja tuua. Ka terved noored istuvad kodus ja veedavad aega arvutis, puuetega inimestel on see probleem veelgi sügavam. Peame nendeni viima teadmise, et nad saavad kodunt välja tulla, joosta ja täisväärtuslikku elu elada. Samuti on oluline luua noorte ja tublide parasportlaste treeningrühm, kellel oleks koos hea treenida ning igakülgselt areneda. Hetkel on meil ainult Oskar Kobin, kes treenib tublilt, kuid vajab treeningukaaslasi. Samuti on vaja rohkem pühendunud treenereid. Oluline on kusagilt alustada, küll aja jooksul tulevad ka toetajad," sõnas Haugasmägi.