Presidendid Haukanõmm ja Vapper: Eestil olgu koht olümpialaevastikus!
Parapurjetamises on kõige suurem eri puudeliikide esindatus
Parapurjetajate arengu eest seisavad hea nii paralümpiakomitee kui alaliidu presidendid, andes oma panuse, et purjetamine naaseks paralümpia kavva.
Eesti Paralümpiakomitee president Monika Haukanõmm ja Eesti Jahtklubide Liidu president Kalev Vapper seisavad hea selle eest, et Eesti parapurjetajad saaksid kursi võtta võimalikult kõrgeteks eesmärkideks.
“Eesti on mereriik ja purjetamine kogub järjest populaarsust, meil on järjest rohkem sadamaid ja paate, mis on ligipääsetavad ka puuetega inimestele,” sõnas Haukanõmm. “Seega on igati loomulik, et ka puudega inimestele avaneksid võimalused nautida merd ja purjetamist. Ala populariseerimiseks on suur samm tehtud ning on õige aeg, et iga purjetamisklubi juures oleks võimalik treeningutest osa saada ka puudega lastel ja noortel,” on paralümpiakomitee president veendunud, et tugeva baasi nimel tuleb töötada.
Ise maailmameistritiitlit kandva Vapperi sõnul annab meresõiduoskus eluks olulisi võimalusi ja väärtusi: “Purjetamine õpetab elus eesmärke seadma ja neid saavutama. Õpetab hindama loodust ja annab teadmisi ja oskusi, et hakkama saada ka keerulistes oludes.”
Seda täpselt samamoodi ka erivajadusega inimesele, sest parapurjetamine on meil Eestis ligipääsetav spordiala, andes võimaluse elada täisväärtuslikumalt elu nii vee peal kui maal.
Purjed viivad edasi nii naist kui meest, noort kui vana
World Sailingu eesmärk on kasvatada lisaks noorte kaasamisele naiste osavõttu 30%-ni ja lõpuks saavutada sooline võrdsus.
Parapurjetamine on üldse suur võrdsustaja – olenemata võimetest pead ise ilma, tuule laine ja paadiga hakkama saama – põnev spordiala, mis sõltub nii vaimsest osavusest ja taktikalisest analüüsist kui ka füüsilisest võimekusest.
Nüüdse paralümpiale ennistamise kampaania ajal on Eesti olnud selles aktiivne osavõtja. Nii on Eesti purjetajad osalenud kahtedel MMidel ja Põhjamaade meistrivõistlustel kahes eri paadiklassis nii üksik- kui tiimisõidus, tuues Hansa MMilt 34. ja 50. koha 69 võistleja hulgast, RS Venture klassi Põhjamaade meistrivõistlustelt 4. koha 8 tiimi hulgast ja 32. koha MMil Omaanis 36 võistkonna hulgast.
Tiimitöö ja kutsumus on edu alused
Üks maailma edukamaid parapurjetajate treenereid, poolakas Grzegorz Prokopowicz, kelle võistlejad viimaste aastate jooksul mitmes klassis MM tiitleid noppinud, seletab edu olemust:
“Purjetamine on meie elustiil. Ise olen purjetamisega tegelenud lapsest saati, siis lõpetasin füsioteraapia eriala ja ühendasin oma kire, purjetamise, tööga. Nii ei käi ma lihtsalt tööl, vaid täidan oma ametialaseid ja sportlikke eesmärke.”
Prokopowiczi meeskonna eesmärk on võita paraolümpiamängude medalid, seega MMi-medal oli vaid üks peatus eesmärgi saavutamisel: “Muidugi olen väga õnnelik, kuid ma naudin ettevalmistusprotsessi alati rohkem. Ma õpetan oma purjetajaid iga päev võitma! Nii kujuneb võitja iseloom. Ma ei ole üllatunud, kui me võidame, ma olen üllatunud, kui kaotame”.
2023. aasta suvel on Eesti parapurjetajatel plaanis laager koos Poola tiimiga.
Parapurjetamises on kõige suurem eri puudeliikide esindatus
Parapurjetajate hulgas leidub kõige laiema puudespektriga erivajadusega inimesi, sealhulgas suure abivajadusega inimesi, on amputatsioonid, puuduvad jäsemed, tserebraalparalüüs, parapleegia, quadripleegia, hemipleegia ja näiteks nägemispuue.
Purjetajad väärivad olümpiat
2028. aasta suvised paraolümpiamängud toimuvad USA-s esimest korda pärast 1996. aastat, mil parapurjetamine tegi näidisalana debüüdi Atlanta paraolümpiamängudel. Parapurjetamine oli edukas paraolümpiaala viietel järjestikustel mängudel: Sydney 2000 kuni Rio 2016. 2015. aastal teatati, et Tokyo 2020 mängudel loobutakse parapurjetamisest ja CP (tserebraalparalüüsi) jalgpallist sulgpalli ja taekwondo kasuks. Seal võisteldi kokku 22 spordialal.
Kui rahvusvahelise purjetamisföderatsiooni World Sailing’u ennistamispakkumine on edukas, saavad sportlased üle 46 riigist kuuelt kontinendilt esindada oma rahvusi ühel maailma suurimal spordiüritustel.
Tekst: Külli Haav
Foto: Saamuel Rammo