Eesti ratastoolisportlased valmistuvad Pekingi paraolümpiaks
Vähem kui kahe kuu pärast saab üle 20 aasta talvistel paraolümpiamängudel taas kaasa elada Eesti sportlastele. Pekingis toimuval paraolümpial esindab Eestit ratastoolikurlingu võistkond, kes pääses tihedas konkurentsis maailma 12 tugevaima hulka.
Viimati osales Eesti taliparaolümpiamängudel 2002. aastal, kui Eestit esindas Salt Lake City´s kelguhoki meeskond. Eesti ratastoolikurlingu võistkonna kapteni Andrei Koitmäe sõnul on pinge suur. “Muidugi soovime esindada Eestit võimalikult hästi, samas teame, et vastased on tugevad ja kergeid võite meile kindlasti ei anta ning vigu ei andestata. Meil läheb tarvis parimat mänguoskust - täpseid viskeid, head strateegiat, sujuvat koostööd omavahel ja kindlasti ka sportlikku õnne,” ütles Koitmäe.
Ratastoolikurlingu turniir Pekingi paraolümpiamängudel algab 4. märtsil ja võitjad selguvad 13. märtsil. Eesti vastasteks on Hiina, Venemaa, Norra, Korea, Šotimaa, Kanada, Slovakkia, Rootsi, Läti, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide koondised.
Erinevalt tavalisest kurlingust liigutakse ratastoolikurlingus jääl ringi ratastoolis ning 20-kilosed kurlingukivid saadetakse teele spetsiaalsete keppidega. Erinevalt tavakurlingust ei toimu jää harjamist ning see tähendab, et mängijate visked peavad olema väga täpsed ning strateegia hästi paigas.
“Iga võistlus on erinev, sest kohaneda tuleb kohaliku eluolu ja jäähalli eripäradega ning jää tingimused on iga kord erinevad, mis mõjutab viskeid üsna palju. Ka looduslikust graniidist tehtud kurlingukivid on mõnevõrra erinevad,” selgitas Koitmäe.
Ratastoolikurlingus kasutatakse samu kive nagu tavakurlingus ning mängu jooksul liigutab kurlingut mängiv võistkond mööda jääd umbes 3 tonni raskust. Kurlingukivid on tehtud ainulaadsest graniidist, mida leidub maailmas vaid kahes kohas – Šotimaa ranniku lähedal asuval Ailsa Craigi saarel ja Walesis asuvas Trefori karjääris. 16st kivist koosnev komplekt maksab umbes kakskümmend tuhat eurot.
Lisaks visete täpsusele on kurlingus oluline mängu strateegia. Võistkonnad viskavad kive kordamööda ning eesmärgiks on saada iga vooru lõpuks enda kivi või kivid pesa keskpunktile lähemale kui vastase omad.
Ratastoolikurlingut mängitakse ainult segavõistkondades. Võistkond on viieliikmeline ning vähemalt üks mängu ajal jääl olev liige peab olema vastassugupoolest, kusjuures meeste ja naiste arvu võistkonnas ette ei kirjutata, seda otsustavad mängijad ise.
Kurlingut ehk jääkeeglit harrastati Šotimaal juba 16. sajandil, kuid Eesti jaoks on tegemist noore spordialaga. Eestis mängiti kurlingut esimest korda 2001. aastal, kuid täna harrastab Eestis kurlingut umbes 5000 inimest aastas, neist umbes 100 on regulaarsed mängijad, kes tegelevad spordialaga tõsiselt. Eesti ratastoolikurlingu võistkond alustas treeninguid 2015. aasta jaanuaris ning seitsme aastaga jõudis maailma 12 parima hulka.
Eesti ratastoolikurlingu koondise kandidaatideks on Andrei Koitmäe, Mait Mätas, Ain Villau, Lauri Murašov, Kätlin Riidebach ja Signe Falkenberg. Eesti koondise treeneriks on kanadalane Chris Bowden.
Foto: Andres Mets