Alates 18. maist on lubatud korraldada sisetreeninguid ja vabas õhus võistlusi

Vabariigi Valitsuse 14. mai otsusega lubatakse alates 18. maist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100. Lisaks lubatakse alates 18. maist 2020 siseruumides toimuvad sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest täituvusest. Kui treening toimub grupis, siis selle suurus ei tohi ületada 10 inimest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet.

Spordivõistluste korraldamine vabas õhus alates 18. maist COVID-19 perioodil

Lubatud on traditsiooniliste välispordialade võistluste korraldamine. Spordivõistluste korraldamine kontaktsetel spordialadel, mis toimuvad traditsiooniliselt siseruumides ei ole lubatud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht, osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks vabas õhus

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui:

  1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.

  2. Võistluspaika lubatakse (vajaduse korral koostöös turvateenuse pakkujaga) ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta.

  3. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.

  4. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2- meetrist vahet).

  5. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.

  6. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.

  7. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2 meetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik.

  8. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.

  9. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.

  10. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseameti soovitusi

  11. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.

  12. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.

  13. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.

  14. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluse korraldamise ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.

  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.

  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

 

Sporditreeningute korraldamine siseruumides 18. maist

Vabariigi Valitsuse 14. mai korraldusega lubatakse alates 18. maist 2020 siseruumides toimuvad sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest täituvusest. Kui treening toimub grupis, siis selle suurus ei tohi ületada 10 inimest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet.

Alates 1. juunist on lubatud siseruumides toimuvad sporditreeningud kuni 50% ruumi tavapärasest täituvusest. Peab olema tagatud, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet. Grupi suurusele ei kehti enam kuni 10 inimese nõue.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides

  • Siseruumides on lubatud üksnes treeningtegevus (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud.

  • Treening- riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet.

  • Grupitreeningute puhul võib olla grupis kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt ning grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet.

  • Mitme treeningrühma üheaegsel tegutsemisel tuleb treeningpaigas korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist (nt saabumine, lahkumine, tegevused treeningpaigas).

  • Avatud on ujulad, kus on võimalik läbi viia sporditreeninguid, st raja pikkus on vähemalt 25 meetrit ja basseinis on eraldatud 2-2,5m laiused ujumisrajad.

  • Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja.

  • Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis).

  • Spordiklubi pileti eest välditakse sularahas tasumist ning enne spordiklubisse sisenemist on kohustuslik käsi desinfitseerida.

  • Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.

  • Ühiseid riietus- ja pesuruume tohib kasutada järgmistel tingimustel: kasutuses olevad kapid/dušid on teineteisest vähemalt 2 m kaugusel. Kliendid kasutavad isiklikke hügieenitarbeid, riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik.

  • Tavasaunade kasutamine pärast treeninguid on lubatud kui sauna temperatuur on vähemalt 70 kraadi ning järgitakse kõrgendatud ruumi puhastamise reegleid. Erinevad muud liiki saunad ei ole lubatud (aurusaunad, aroomisaunad jne).

  • Treening tuleb korraldada viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega.

  • Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.

  • Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.

  • Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.

  • Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik, kaitsemaskide kasutamine spordi tegemise ajal ei ole soovitatav.

  • Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks peale tegevusi territooriumile.

  • Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

  • Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit).

  • Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit, käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.

  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele.

Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.

 

Vene keeles/на русском