Ajutüve halvatusega inimesed teevad laine Uus-Meremaalt Alaskani

Pühapäeval 6. oktoobril peetakse ajutüve halvatusega (tserebraalparalüüs - PCI) inimeste päeva. Sellel aastal korraldavad Rahvusvaheline Tserebraalparalüüsi Ühendus (Cerebral Palsy International Sports and Recreation Association -CPISRA) ja Maailma Tserebraalparalüüsi Päev (World CP Day) ürituse “Liigu kui üks” (Move As One).

Ürituse eesmärgiks on 6. oktoobril kell üks päeval liikuda vähemalt 30 minutit ning niimoodi tekitada laine Uus-Meremaalt kuni Alaskani. Üritusest on osa võtma oodatud kõik, kellel on ajutüve halvatus ja sellega seotud haigused, koos oma sõprade, perekonna ja kogukonnaga. Oma aktiivsest tegevusest võib pilte ja videoid jagada Move As One ürituse facebooki lehel (vaata siit) ning juurde märkida hashtag #CPMoveAsOne, et korraldajad näeksid, kuidas üritus mööda maailma reisib.

Tserebraalparalüüs on üsasiseselt või sünnil hapnikupuudusest või aju verevarustuse häirest põhjustatud när­visüsteemi kahjustus, mis avaldub põhiliselt häiretena lapse arengus:

  • aeglasem motoorne areng;
  • kõne arengu häired;
  • kohmakas käeline tegevus;
  • häiritud kõnnimuster.

Häire on mitteprogresseeruv, kuid lapse kasvades võivad kaebused ja defitsiit muutuda. Olenevalt kahjustuse raskusest võivad liikumishäirele kaasneda nägemis- ja ruumitaju häired, hiljem õpiraskused, harva ka epilepsia. 

Fakte tserebraalparalüüsi kohta:

  • see on lastel üks kõige enam levinud motoorne häire;
  • üle poolte selle haigusega lastest saavad iseseisvalt kõndida;
  • paljudel ajutüve halvatusega lastel esineb kaasuvaid häireid (näiteks neljal lapsel kümnest esineb lisaks ka epilepsia);
  • enamus haigusega seotud aju kahjustustest tekib enne sündi või sünni ajal, väike osa kahjustuset tekib hiljem kui 28 päeva peale sündi.

Eestis leidub mitmeid tserebraalparalüüsiga inimesi, kes tegelevad aktiivselt ka spordiga. Üheks neist on näiteks Endre Varik, kes tegeleb peamiselt jooksmisega. Viimati osales ta SEB Tallinna Maratonil poolmaratoni distansil ning läbis selle ajaga 1:34:44. Endre jõudis spordi juurde kui ta ühel hetkel avastas, et enesetunne polnud enam kiita ning tekkisid mitmed kehalised pinged. Ta ütleb, et vajas väljakutset ning vaatas spordi poole. Esialgu hakkas ta tegelema liigutamise eesmärgil jalgrattasõiduga, hiljem seadis juba erinevaid eesmärke ning osales mitmel rattavõistlusel. Seejärel otsustas ta jooksmist proovida ning iga korraga jooksupisik aina suurenes. Tänaseks tunneb Endre, et on saavutanud palju parema kehalise ja vaimse tervise, tahab üha paremaks muutuda ja uusi eesmärke täita. “Iga algus on raske, kuid alustama ei peagi suurelt. Leidke midagi, mis huvi pakub, mis teid särama lööb ning ongi algus tehtud.” lisab ta. Kõige suuremaks raskuseks peab ta mugavustsoonist väljumist ja vabanduste otsimise lõpetamist.

Jooksmisega tegeleb ka Tom Rüütel. Ta toob välja, et jooksmisega tegeleb ta just sellepärast, et see on raske. Lisaks annab jooksmine talle tunde, et tuleb hakkama saada ning isegi kui on raske, siis tuleb alustatud distants lõpuni teha. “See on nagu eluski, et alustatud tegevust tuleb lõpuni teha.” täiendab Tom oma mõtet. Lisaks toob ta välja, et jooksmas käib ta kahel põhjusel - et mõistus töötaks ja sellepärast, et see on kasulik üldisele rühile. Nädalas käib Tom jooksmas paaril korral ning sel aasta osales ta ka Stamina jooksul, mis kestis aprillist septembri lõpuni ning igal nädalal toimus üks jooks.

“Sportimine on andnud mulle hea enesetunde ja võimaluse ennast vormis hoida.” sõnab Piia Jürgenson, kes harrastab mitmeid erinevaid spordialasid. Piia jõudis spordi juurde, kui ta töötas Tartu Invaühingus sekretär-asjaajajana ning teda kutsuti kaasa kergejõustiku võistlusi vaatama. Kohapeal selgus, et võistlustele saab ennast veel kirja panna ning Piia otsustas ennast seal proovile panna. Hetkel kuulub ta Tartu Liikumispuuetega Inimeste ühingu juhatusse ning seal on tema ülesandeks kutsuda inimesi spordiga tegelema. See on andnud ka temale tõuke aktiivselt spordiga tegeleda. Ise tegeleb ta peamiselt boccia, bowlingu ja kergejõustikuga.

Mõned ideed, milliseid aktiivseid tegevusi võib pühapäeval tserebraalparalüüsi päeval teha:

  • Minge jalutama ning seadke endale eesmärk läbida mingi kindel distants - näiteks 50 m, 1 km, 2 km või 5 km.
  • Jookske, sõitke ratta või ratastooliga kindel distants või kindel ajavahemik.
  • Proovige midagi uut, näiteks mägironimist või ratsutamist.
  • Minge ujuma.
  • Mängige bocciat koos pere ja sõpradega.
  • Proovige mõnda sportmängu mängida.
  • Minge välja ja toimetage aias.
  • Minge matkama.

Laske oma fantaasial lennata ning mõelge, milliseid tegevusi tahaksite teha ning mis hoiaks teid tegevuses vähemalt pool tundi. Kindlasti jälgige, et need tegevused oleksid turvalised ning teil on võimalik saada abi, kui seda vajate.

Fotol Tom Rüütel Wings For Life heategevuslikul jooksul.

Kasutatud allikad:
https://www.virtuaalkliinik.ee/haigus/2016/05/31/enneaegsete-tserebraalparaluus-pci
https://www.cdc.gov/features/cerebral-palsy-11-things/index.html