30 aastat paratippspordi sünnist Eestis
25. aprillil täitus Eesti Paralümpiakomiteel 30. tegevusaasta. 1991. aastal nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimeste spordiliitude esindajate poolt loodud organisatsiooni eesmärk oli viia Eesti lipu heiskamine paraolümpiamängudel.
30 aastat hiljem, on algne eesmärk täidetud, kuid sellegipoolest tuleb teha suurt tööd selleks, et nii paratippsport kui ka harrastussport oleks rohkem aktsepteeritud ja tekitaks suurt uhkust nii tegijatel kui ka kaasaelajatel.
“Selle kolmekümne aasta jooksul oleme näinud kuidas parasport on muutunud profispordiks ning oleme aru saanud, et ainult võistlemine ei saa olla eesmärk. Veel olulisem on tervena elatud aastad ning vaimne heaolu, mida sport pakub” kirjeldab olulisemaid muutusi Signe Falkenberg Eesti Paralümpiakomitee peasekretär.
Suur ja oluline läbimurre tuli 2018. aastal kui parasport liikus sotsiaalministeeriumi alt kultuuriministeeriumi alla. See oli märgilise tähendusega, sest tõi mõistmise ka valitsuses, et sport ja liikumisharrastus on oluline ka puudega inimestele.
Eesti Paralümpiakomitee missioon on edendada paraolümpialiikumist ning tagada Eesti parasportlastele ettevalmistus ja osalemine paraolümpiamängudel, tõsta paraspordiliikumine pildile, teadvustada liikumisharrastuse ja spordi olulisust puudega inimestele nende oma heaolu ja terviseseisundi parendamiseks ja hoidmiseks, aidata omalt poolt kaasa ühiskonna ressursside jõudmiseks spordi vallas ka puudega inimesteni – tagada ligipääsetavus, teadmised, oskused ja võimalused.
30 aasta jooksul on para- ja kurtide olümpiamängudelt meie sportlased koju toonud 15 kuld-, 16- hõbe ja 21 pronksmedalit. Lisaks need eestlased ja nende medalid, kes osalesid mängudel Nõukogude Liidu koondises ning esimese vabariigi aegsed sportlased. Selle üle saab vaid uhkust tunda! “Säravalt on veel meeles, kui 1996. aasta Atlanta paraolümpiamängudelt teenisid meie sportlased üheksa medalit” meenutab Falkenberg.
Kuna suurt sünnipäevapidu sel kevadel korraldada ei saa, siis tavapärase kokkusaamise asemel on tänavu fookuses Eesti sportlaste ja treenerite suurima peo – paraolümpiamängude ja kurtide olümpiamängude fotonäitus. Välja on toodud killukesed pea kõikidest paraolümpiamängudest, kus eestlased osalenud ning iseseisva riigina osaletud para- ja kurtide olümpiamängudest.
Tallinna Sadamas, Admiraliteedi basseini äärde üles pandud fotonäitus on ligipääsetav ka pimedatele ja vaegnägijatele, sest näitusest on võimalik kuulata ka kirjeldustõlget. Iga tahvli all paremas nurgas on luup reljeefse QR-koodiga, mille abil on leitav rohkem infot nii tekstide kui ka audifailidena.
Interaktiivset näitust näeb siit.
Vaata Eesti Paralümpiakomitee presidendi Monika Haukanõmme tervitust siit.
