Taliolümpia alad

Kelguhoki

Alates oma debüüdist Lillehammeri taliolümpial 1994. aastal on kelguhokist saanud üks pealtvaatajate lemmikalasid. Tegemist on tempoka ja väga füüsilise alaga ning seda mängivad füüsilise puudega meessportlased. Kelguhokit juhivad IPC ning IPC Jäähoki Komitee. http://www.paralympic.org/IceSledgeHockey

Kelguhoki järgib Rahvusvahelise Jäähoki Föderatsiooni (IIHF) reegleid mõningate muudatustega. Uiskude asemel kasutavad mängijad topelt teraga kelke, mis võimaldab littril kelgu alt läbi pääseda. Mängijad kasutavad kahte hokikeppi, mis on ühest otsast teravam (lükkamise jaoks) ning teisest otsast laba kujuline (littri löömise jaoks).

Nagu ka jäähokis on meeskonna eesmärgiks saada rohkem punkte, kui vastasmeeskond. Selle jaoks lüüakse littrit mööda jää pinda ning suunatakse vastasmeeskonna väravasse samal ajal vastast takistades. Jääl on korraga kuus mängijat (kaasa arvatud väravavaht).

Kelguhoki matš kestab 3 x 15 min.

Laskesuusatamine

Laskesuusatamist tutvustati esmakordselt Innsbruckis 1988. aastal ning, siis oli ta mõeldud vaid füüsiliste puudega sportlastele, kuid 1992. aastast alates on see ala avatud ka nägemispuudega võistlejatele.

Laskesuusatamine koosneb 7.5km pikkusest distantsist, mis on jaotatud kolmeks 2.5km pikkuseks etapiks. Kahe etapi vahel peavad sportlased tabama kahte sihtmärki 10m kauguselt. Iga lask, mis ei taba sihtmärki, toob kaasa trahviminuti. Kõige olulisem edutegur peitub füüsilises vastupidavuses ja laskmisoskuses ning nende vaheldumisi kasutamise oskuses. Pimedaid/ nägemispuudega sportlasi abistatakse helisignaalidega, mis vastavalt oma intensiivsusele, annavad märku, kui sportlane sihib õiges suunas. Seda spordiala juhivad IPC ning IPC Nordic Skiing Technical Committee, mis järgib Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu reegleid muudetud kujul.

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamises võisteldi esmakordselt Örnsköldsviki Paraolümpial, Rootsis 1976. aastal. Võistlus on avatud liikumis- ning nägemispuudega sportlastele. Olenevalt puudest võib võistleja kasutada istesuuska, milleks on tooliga varustatud suusad. Nägemispuudega sportlased kasutavad raja läbimiseks nägijast abilist. Mees- ning naissportlased võistlevad distantsidel, mis ulatuvad 2.5km kuni 20km ning sõidetakse ka teatevõistlusi kasutades klassika- või vabastiili. Murdmasuusatamist juhib IPC ning IPC Nordic Skiing Technical Committee, mis järgib Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) muudetuid reegleid. Murdmasuusatamisega tegeletakse 24 eri riigis.

Mäesuusatamine

Mäesuusatamisega tegeletakse üle maailma ning koosneb seitsmest eraldi alast: kiirlaskumine, slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, alpi kahevõistlus, võistkonnaalad ning kõige uuem ala lumelauasõit. Nõlvadelt laskumine nõuab sportlastelt kiirust ning osavust, sest kiirused võivad kohati ulatuda kuni 100km/h.

Võistlevad füüsilise puudega (näiteks selgroovigastusega, amputatsiooniga, nägemispuuedega) mees- ja naissportlased.

Võistlused toimuvad kolmes kategoorias, mis põhinevad sportlaste võimetel ning tulemuste arvutamise süsteem võimaldab erinevate puuetega sportlastel võistelda teineteise vastu.

Nägemispuudega suusatajad kasutavad raja läbimiseks nägijatest abilisi, kes kasutavad signaale, et osutada, kuhu rajal suunduda tuleks. Mõned võistlejad kasutavad varustust, mis on vastavalt nende vajadustele kohandatud, näiteks monosuusk, istesuusk või ortopeedilised abivahendid.

Mäesuusatamise rahvusvaheliseks liiduks on IPC Alpine Skiing, mida koordineerib IPC Mäesuusatamise Tehniline Komitee.

Paraolümpia programmis on lisaks kiirlaskumisele, slaalomile, suurslaalomile, ülisuurele slaalomile ning alpi kahevõistlusele nüüd ka lumelauasõit, mis teeb oma paraolümpiadebüüdi 2014. aastal Sochis.

Ratastooli-curling

Ratastooli-curling tegi oma paraolümpia debüüdi 2006. aastal Torinos.

See spordiala on avatud kõigile füüsilise puudega sportlastele, kelle puue mõjutab eelkõige alakeha liikuvust. Sinna hulka kuuluvad näiteks selgroo vigastused, tserebraalparalüüs, polüskleroos ning mõlema jala amputatsioon.

Meeskonnad koosnevad nii meestest kui ka naistest ning nüüdseks tegeletakse selle spordialaga 24 erinevas riigis.

Ratastooli-curlingut juhib Maailma Curlingu Föderatsioon (WCF). http://www.worldcurling.org/